Yõnis Kõivu grupeeringu tegutsemistest XXVII täiendatud 30 detsember 2018


Tere!

Mul ei ole olnud soovi oma varasemaid postitusi modida. Üks plaane on asuda kunagi analüüsima
sügavast depressioonist välja tulemise sümptomeid, et siis teisi efektiivsemalt ravida saaks. Siinkohal siiski modifitseerin teemat, sest formaat ei võimalda ka pikalt jutustada ühel lehel.

Et siis, nagu juba ette aimasin, tõmbuvad otsad kokku umbes aastavahetusega.
Ja ma ei oska päris kõiki lahendusi ette aimata, sest paljud asjaolud on pidevas muutumises.
Näiteks hetkel juhtus nii, et üks kahe otsaga mõõk tuli äsja lagedale.

Nimelt jõustus maakohtu otsus tsiviilasjas  2-15-8191. (nr 15 siis tähendab, et ka see saaga kestis 3 aastat. Selles tegi maakohus väga omapärase otsuse, see peksti nö Riigikohtust tagasi kuni nüüd jäi siis nii, et maakohtu otsus jäigi jõusse. 
See otsus ütleb ühelt poolt nii, et kui lepinguline ostja ostab vara, mille eest kohustub hilisemalt tasuma, siis, kui ta võtab kätte ja kandib selle lepingu esemeks oleva vara kolmandale isikule ja kolmas isik saab sellelt tulu, ei pea see kolmas isik aga seda (lepingus konkreetselt lubatud tulu) müüjaga enam jagama. Lisan otsuse.

Otsus ise siin.
see lugu on aga kahe teraga.
Nimelt on nüüd jõustunud Eesti Vabariigi kohtu otsus antud lepingu osas - see leping on tühine.
Et siis, mida see peaks tähendama?
Õigusriigis ainult ühte - asjaolude tagasi viimist endisesse olukorda, ehk siis mulle peaks tagastatama
1. 2 krunti
2. vee-ettevõtlus
3. 3 tänavat (oluline, sest vald soovis Kõivu mahitusel seal sigadusi tegema hakata korduvalt)

Mis tegelikult sündima hakkab?
Mis riigis asume, saab ka küsida.
Teistes paralleelsetes kohtuasjades on üritatud küll külaseltsi kaela kõike veeretada, küll öelda, et üleüldse on lepingut toredasti täidetud, sest, tsiteerin ühte toredamat kohta, - "mitmeid lepingupunkte on ju täidetud..."

Nii, et ei tea, mis saama hakkab, on minu vastus.
Teistkätt on siis üks kohtuotsus üleval (ootab Ringkonnakohut) selline, kus sama kohtunik taas leidis, et vee-ettevõtlus pole üle läinud Elvesole. Varad ja kliendid läksid, tulubaas läks aga vat ettevõtlus ei läinud. Lihtsalt mängitakse seda mängu minuga, et küll varsti raugen nende lõivude koorma all. Arusaadav.

Kolmandat kätt nõutas kohus just äsja minult välja 2400 eurot tagatisraha. lihtsalt selleks, et külaselts "end paremini tunneks", enne kui vaevub panga väljavõtet esitama. Pole üldse ilus samm aga nii tehti ikkagi. Makstud sai see tõesti vere hinnaga. Nüüd sellega siis aga suur potentsiaalne jama, sest oht on seejärel kurjategijana vahele jääda ja enam ei saa Riigikokku kandideerida, haiseb ju seal oht ca 40 000 euro vargusega vahele jääda.. Vaja kohut taas moosida aga kuidas seekord, on teemaks.
Keeruline.

-------
Lisatud 30.dets.
Ülalkirjeldatud situatsioon võib diagonaalis lugemise korral paljudele tunduda, et kõik näib ka selle tsiviilasja kulgemise juures täiesti (või piisaval määral-) õige asi olevat. Erinevate artiklite sees olev tervikpilt on arusaadavalt pikapeale hägusem.
Tegelik pilt
- erinevates kohtuasjades sisalduv karm vastuokslikus;
- kõikvõimalike lubatavuse piiril olevate trikkide (räiged lõivud; munamine üht kätt ja tormamine teist kätt ehk siis "kohtulik sakutamine";
- prokuratuuri selge pale aset leidnud kriminaalsete (ja väga mitmete-) situatsioonide "õiglasel monopoolsel hindamisel";
- ammugi kaitsjate ära tinistamised.

Paljul olen saanud sabast kinni nii, et see on tegelikult tervikpildis loetav, tõendatud ja seega ka arusaadav.
Usun siiralt, et Eesti 110 nt pole enam ńii jätislik kui ta seda on täna veel. Aga pelgas usk ei aita, tuleb anda ka oma panus, tean seda. Olen seda teadnud kõik see aeg.


Ma kindlasti ei lepi mind tahtlikult aastaid räsinud kodanike karistamatusega ja esimese sammuna (no teisena siis peale blogiga mässamist) tegin siis sellise sammu, et edastasin eile kõik materjalid väga huvitatud isikule, kirjainimesele.
Aga hetkel siis ilus Vana Aasta minek ja sült.