Tõnis Kõivu ja tema grupeeringu tegutsemised vol IV


Tõniis Kõivu grupeerigu tegutsemised vol IV

Tere,Taas oli natuke teemat voolu ja internetiga aga sai korda. Panen üles järgmise osa aga vist lisan sellel natuke varsti juurde.



Niisiis. Algas mu ettevõtte pankrot. Rae valla suhtes esitasin kahjunõude enne sisse ja seda hakati menetlema. Kõiv muudkui vaenas ja laimas. Nüüd oli tal tore argument – „see pankrotivõlgnik seal…“ Toon siia kohe juurde selle, et eelnimetatud külaseltsi (Väike-peetri külaselts MTÜ) juhtimisel tegi ta ise kõik selleks, et selts saaks varatuks ja oleks miinuses, aastal 2015 proovis ta seltsi üldse likvideerimisele sokutada, et jäljed arvatavalt kuritegelikust juhtimisest igavesti kaoks. Sellest siis täpsemalt edaspidi. Niiet Teppo on üks pankrotivõlgnik ja hoidke temast eemale, me siin ajame õigeid asju. Päästame edukalt küla veekriisist ja oleme muidu ka väga tublid, kõike seda juttu ikka tuli riigikogulase emaili aadressilt, rõhuasetusega „Riigikogu“.  
Huvitav kas pankrotti oleks saanud ka vältida kui ma oleksin vastu vaielnud – varasid oli ju tegelikkuses enam kui MEK poolt laest kokku joonistatud võlgnevust ja 3x viiviseid. Ei teagi, ise nõustusin, et edasi maletada, nagu eelmises artiklis seletasin. Haldur jättis, nagu nad ikka, ka väga erudeeritud ja ausa mulje ent nüüd mõtlen – miks ta selgitas oma ajutise halduri aruandes kohtunikule, et kõik välja laenatud rahad on arvatavasti 0 ja kõik laest võetud nõuded on 100% nõuded? Nii saab ju iga bilansi ära surkida! Nojah, tema hea kolleeg Urmas Tross oli saneerimise ajal juba keelt limpsama hakanud. Oli mul ettevõttel ju lisaks vee-ettevõtluse varadele ka maid, õigusi, lisaks 15% osalus Pirita kortermaja projektis…magus värk kui endale tasku ajada ja sealt siis kurva näoga jupi kaupa parseldada…  

Esitasin haldurile Andres Hermetile kava vee-ettevõtluse müügiks. Selgitasin, et vajan ka väga abi veevarga välja selgitamisel. Mul on põhjendatud kahtlustused, et selleks isikuks on Agenoriga pidevalt tüli otsiv Tarmo Loog. Tema lasi maja ehitada oma sõbral, mu ettevõte sai sellel silma peal hoida harva. Lisaks pani ta 3m3-se veepaagi aeda, et vihmavett koguda. Eks seal siis tekkis lisada üks toru veel, et nö kuival ajal ikka kaval Ants olla. Üsna kindlalt nii ka see asi oli. Haldur tegi nagu sellise olemise, et tegeleb probleemiga ent tasapisi muutis ta meelt ja rääkis ainult sellest, et kahjumit tootev veemajandus tuleb kiiresti maha müüa. Üritasin teda mõista, sest tegemist ju juuratsurakaga, kes asju vaid paberil ajab. Müük siis müük. Aga kuidagi venis ja venis see müük, asjad muutusid kiiresti veidraks. Nüüd mõistan ka, miks – Kõiv ja Loog arvestasid, et edasi tulevad nad külaseltsiga ainupakkujateks ning kavaldavad JOKK põhimõttel vara endale, ent tuli ka teine ostuhuviline ja nüüd oli vaja kõik ümber mängida. Vaja oli ju nii teha, et haldur ka süüdi ei jääks aga mina jälgisin asju liiga suure hoolega nende jaoks. Suu tilkus aga võõra vara järele ning üldine MASU foon andis neile piisavalt julgust, et asi kasvõi jõhkralt ära teha.  

 Lühidalt. Haldur veiderdas ja veiderdas kuni siis sügisel 2011 nagu hakkas ostjatega justkui tegus suhtlemine. Siin veidrused ainult suurenesid. Haldur lasi nimelt külaseltsil parandada oma pakkumist ja ta ei imestanud sugugi, et selles puudusid igasugused mõõdetavad rahasummad ja selged kohustused. Palusin kevadel 2012 jõuliselt toimkonnal sekkuda. Siis see ära juhtuski – haldur, kel oli tegelikult selge plaan ja kokkumäng külaseltsiga, tegi 6. Märtsil 2012 meeleheitliku sammu ja vormistas (seadust eirates pealegi) varad seltsile ära.
Nojah, niipalju lisan kohe juurde, et novembris 2011 kui hakkasin mingit valskust juba tajuma, teatasin haldurile, et tõestan ära veevarga - panen Kelgumäe tänava otsa lisa veemõõtja ja paari kuuga on asi selge. Sain temalt loa ja joonised, isegi tsutsaka raha 500 eur ning asusin kaevama, ...no küll siis läks külas närviliseks...Loogil ja temaga kampaval Kõivul ei pruugi ju nii 100% prokuratuuri kaitse ka olla! Kusagil ikka on see piir, kus enam ei pesta puhtaks, näete Gutma