Tõnis Kõivu grupeeringu teod vol IX


Olen pisut segaduses, et mis järjekorras jätkata. Kirjeldan ehk siin loos mõningate isikute kaasamängu „ilu“ ja edasi juba ametkondlikust kaasamängust. Nii.

 Alustan oma usaldusisiku, vandeadvokaat Armand Reinmaa tegutsemiste täpsema kirjeldamisega. Kokku viis meid tore inimene ja ega üldse, sel perioodil olin ma täielikul veendumusel, et kõik vandeadvokaadid kaitsevad oma kliendi huve ja saladusi kiivalt. Niiet aluspinnas libastumiseks oli niikuinii olemas. Armand ütles, et kui ta juba võtab, siis võtab kõik mu asjad enda hallata. Olin päri. Jagelesime ja pusisime ja kuni periood 2012 kevadeni polnud nagu mingit veidrust. Jah, niipalju, et kohtuvaidluses, kus Rae vald lasi Skanskal mu ettevõtte maa peal minu loata toru maasse panna (no nagu see asjaajamise ülbus Raes siiani on-) siis oli veider, mismoodi Armand mulle justkui sugereerima hakkas, et ma õigust ei saa ja ei peaks seda ka taga ajama. Ok.  

 Veidraks läks järsku siis kui Andres Hermet mu firma vee-ettevõtluse ära kantis (kirjeldasin üksikasjalikult eelnevates lugudes). Siis oli korraga kõik veider. Armand kadus erinevate mitteusutavate põhjendustega võlausaldajate koosolekutelt, ei saanud äkki enam aru, ei olnud tal aega ega head ideed, mida nüüd teha. Et teha kuhugi kaebusi vms (haldurite koda, kohus, prokuratuur), ei, ta veel mõtleb. See rusus korralikult ja aeg muudkui kadus. Tegin ise hulga kaebusi aga kohtunik (kas nüüd juhtumisi aga seesama kohtunik , kes kunagi Tõnis Kõivu laimuasja kinni mätsida üritas (mu varasemates grupeeringu lugudes)) saatis mu pikalt – ma ei ole mitte keegi. Nüüd arvan aru saavat, et kohtunik tegi mulle sikku – mul oli ju õigus kaevata kui omanik. Teiseks oleks ta pidanud eraisikule nõu andma. Edasiselt kulutasin aurust enamuse kompromissi saavutamiseks (millele nii Hermet kui veekantimise osalised, Kõivu grupeeringu mehed Tarmo Loog ja Urmas Tross meeleheitlikult vastu töötasid).
Nii magasin justkui mitmed momendid maha. Samas, kas magasingi – tol perioodil tehti mulle kogu Justministeeriumi alluvusest koordineeritult otse näkku ja neid tõendeid, on neid siis 30-40 tk vaja, ca paar tosinat mul ju on?!  

Pauk saabus siis kui Hermet end kohtus kahjude tekitamise osas puhtaks pesema hakkas. Siis ta arvatavasti ikkagi midagi kartis ja nii tõi ta lagedale ühe väga kurja dokumendi – pankrotitoimkonna (mu ettevõtte Agenor OÜ-) koosoleku protokolli. Protokollist ei ole võimalik valesti aru saada – haldur küsis novembris 2011 igaks juhuks toimkonnalt paberlikult luba mu ettevõtte varad tasuta ära anda… mnjah, selline julge jõhkrutsemine eeldas üsna kindlalt eelnevaid leppeid ja salaplaane, mis kõik olid kahtlemata vaid ühe iseloomuga – kes kui palju selle sigadusele kaasa aitamise eest saab ja kuidas puhtalt välja tulla. Kindlasti kõige suurem roll oli siin Armand Reinmaal. Ta pidi olema välja kavandanud plaani, mismoodi mind termineerida. Nendes kavades pruukis olla rohkem kuratlikku kui aimata võingi. Ja üsna kindlalt planeeriti seda suure kamba julgusega – Hermetki oli siia sisse poole pealt arvatavalt kistud, põhiplaanid said tulla ikka kõike seda dirigeerinud Tõnis Kõivu, Tarmo Loogi, arvatavasti ka Urmas Trossi peadest.
Panen siia üles selle protokolli. Nimed ja allkirjad ilusasti all.  


 55-69-lisa-7-agenor-toimkonna-koosoleku-protokoll-171102011.pdf    
 Leiate siit ka sellised nimed nagu endine Versopanga jurist Karita Nilp, ja äsja ka vandeadvokaadiks saanud Erkki Siht. Kindlasti mitte väga rumalad, aga allkirjad all. ..ja vaguralt tuli kuulama koosolekut Tarmo Loog... minu ja kõigi teiste eest varjati seda protokolli kuni 2015 aastani!!! Kui lugeja arvab, et muudatustest informeeriti vähemalt ostjaid, siis eksib ta ka. Ühe ostjaga suhtlesin kogu aeg ja tean seda raudselt. See juhtum ise on IGAS NORMAALSES RIIGIS KURITEGU, meil siiski mitte.

Mis värk? Neist ka hiljem paar sõna aga Armand Reinmaa.. Arvatavasti oli nende sellide plaan esmalt selline, et Armand kavaldab minult täisvolitused ja siis lastakse kõik samuti põhja nagu lasti allavett mu vee-ettevõtlus. Siis kasutatakse mingeid läbiproovitud ja kohtusobilikke trikke veel ja läbi ma omadega olengi. Lihtne. Ja pankrotivõlgniku jutt ei maksa enam midagi, nagu seda meie kallil, oravate juhitud kodumaal ikka sadu ja sadu kordi ennegi juhtunud on. Siingi aga läks teisiti, ma tajusin nende volituste mõõtmatuse taga olevat saadanat ikka kuidagi ja keeldusin. Seejärel taandas Armand Reinmaa end ja nagu oligi puhas poiss….kuni selle protokolli välja tulekuni..
Toon ka näite samalaadsest volikirjast, mis väga ohtlik, hoiatan Teid. 
 56-70-volikir-reiksar-26082013.doc 
Samasisulist soovis ta ka Agenorile ja minu isikule seada. Rõhuasetus on sõnal "igakordsele pöördumisele"
S.t. hilisemalt sobib aus vandeadvokaadi kinnitus, et "ta sooviski suusõnaliselt just seda" ja vastulause vaesunud ettevõtjalt on kohtu jaoks lihtsalt vale ja laim, onju? Tuttavlik?

Olin tõtt-öelda nii korralikult sassis sel perioodil, et võisin vabalt mütsi nagi asemel külmkappi panna ja ema nime segamini ajada. ammu siis märgata siin osavate juuranäppude punutisi. tagantjärele, nüüd aga pilt selge ja nagu alul juba ütlesin, kannabki mu blogi eeskätt eeskuju ja kurjamitele hoiatuse rolli - kunagi sulab lumi ja on võimalik nö tuvastada, kes ikkagi kuhu kükitas...
URL limiit mul palju kirjutada enam ei lase aga siia on vaja lisada, et seesama Armand Reinmaa tuli ootamatult pildile tagasi 2013 kui kompromiss hakkas reaalsuseks saama, ju siis tehti veel üks katse mu kustutamiseks - mu teise ettevõtte varades olevad 8 ridamajaboksi olid suur oht kui kohtukulude katteallikas ja seda ei soovitud kuidagi. nii tuligi ta tagasi, sest polnudraske aru saada - ma ei näinud teda läbi ju sinnamaani. õpetlik on see koht vist paljudele - teemaks oli see, et ilma mingi mureta tekitas BIG pank mu ettevõttele esmalt täitemenetluse ja vilistas tsiviilhagi peale, sest neil ju raha ja seega aega on. neile polnud selline tegu mitte esimene kord kindlasti. pigem oli see allaneelamise tööriist nr 127 vms.
PAUS - URL ikkagi rohkem ei lase kirjutada. järgmine kord ...kui Jumal annab..
Lugupidamisega
ÜT