Tõnis Kõivu grupeeringu tegutsemised vol III


...eelmises artiklis jäin pidama kevadesse 2010.Siis, kevadel, oligi järelikult tegelastel aeg aktiivsemalt sekkuda. Saan aru - mu ettevõtet ei suudetud senini varjatud tegevustega pankrotii ikka kuidagi ajada ja vaja oli nö tuua lisajõude varjust välja. Organiseerisin oma külas talguid 1. maiks. Koristamine kuuskede istutamine, külakiige paigaldamine, laste mänguväljak. Tore on ju kui oma küla rahvas ka käe külge paneb, kulud niikuinii mu ettevõtte kanda. Pikalt ei soovikski sellest rääkida, kuidas sellisest ettevõtmisest ikka lõpuks tüli tuli. Aga tuli. Kellelgi oli vaja. Et kui Marge Kõiv ikka arvas  et külakiike ei tule, siis seda ta ka laias. Mul sai aga kiiresti sellisest laiavast suhtlemisest kõrini ja otsustasin kiige paigaldada. Noh, edasi siis kiired kaebused kuhu iganes (maa-amet, Kkinspektsioon, politsei isegi jne). Tegemist oli palju - käi ja pese laimu maha aga tuli hakkama saada. Hea meel on lisada, et nt Maa-ameti asejuht lõpetas me kohtumise lausetega: " noh selge aga me saame maa täitmise eest ikka vaid tänada, ei muud". Oluliselt parem kui seni pea kohale riputatud ettekirjutus, onju?
Siitkohalt siis alustas Kõiv varjamatult. Kaebused kaebused kaebused. Varjamata, et tema nende taga. Lisaks Riigikogulase emaili pealt nn üle-küla-kirjad, kus tooniks positsioon ja võim, ei muud. Lisaks võimendus (ju siis kokkuleppeliselt) MEK (eelmises kirjas alustasin - veetarnija Mõigu Ehistuskoondis AS'st on jutt) poolne veekatkestustega ähvardamine ja külaseltsi poolsed paanika tekitamised. Polnud üldse tore. Ju siis sellega saavutatigi mingi kohtu meelsuse muutus (lisandusid siia arvatavalt "lp riigikogulase" otsekõned kuhu vaja) ning mu ettevõtte saneerimine läks aia taha. Saneerimisseaduse tahtest mööda vaadates läks aia taha (ettevõte vastas igati saneerimise mõttele ja seaduse nõuetele), tee pankrotiks oli valla. pankrot saabuski, nagu eelmises artiklis kirjutasin, 3 dets 2010. Kirjutasin eelnevalt ka Urmas Trossi sisseimbumisest saneerimisprotsessi ning tema edasisest aktiivsusest selle nimel, et tuleks ikka pankrot.


Nii. Aga mis veel kõik selle maitalguga juhtus, on väga oluline. Nimelt marssis Marge Kõiv 2. mail 2010 sisse mu ettevõttele kuuluvasse ridamaja boksi samas külas, kus elasid töötajad ja hetkel elasid talgut aidanud töömehed. Marssis ta sisse ja kukkus räuskama, teisiti ei saa seda kokku võtta. Sõimas mind igati, teatas, et mul läheb väga s.tasti, tegi ülbelt pilte ja lahkus. Pika näoga jäid järgi vaatama 3 meest - Jüri Palts, mu pikaajaline töötaja, juba aastast 2000; Jaak Teppo, mu vend ja abiline töödel ning 3 mees, kelle isik teada aga las hetkel olla. Tema oli kiigemeister, kes tuli ekstra külakiike ehitama ja paigaldama. Niisiis - sissetung eluruumidesse. Kuivõrd ma teadsin, et see ei olnud Margel esimene kord niimoodi me külas esineda, siis soovitasin meestel avaldus teha. Algatati kriminaalasi. Sinnamaani toimus kõik, nagu õigusriigile kohane.Ent koheselt paari kuuga kiskus väga jamaks – selle asemel, et Jaak Teppo toonasele elukohale saata kiri (elutses ta samas korteris samas külas ja palus konkreetselt sinna ka vastus saata), ilmus ühel sulailmadel päeval kiri välja Jaagu Tartu elukohale vastava postkasti alt lumehangest. Arusaadavalt oli ka edasikaebamise aeg möödas jne. Vastuses endas oli üllatust kui palju – nii oli asi kenasti lõpetatud, sest Marge Kõiv andis tunnistuse, et ei olnud sisse tunginud vaid selgitas viisakalt ukse tagant kui vastik arendaja on Ülar Teppo, samuti teatati kirjas lakooniliselt, et Jüri Palts olla kinnitanud Marge sõnade õigsust ja seega asjaga ok.
Mis nüüd siis juhtus? Asi arenes veelgi räigemaks ju – teadvalt valeütluste andmine ning veel hullem – isiku mõjutamine/kihutamine valeütluste andmiseks!!! Siin pidi külla kõva power taha olema, leiti ju ka kombinatsioon, kus kiri lükati hoopis teises linnas „profi kombel“ kuhu vaja. Esimene ja siiani ainus kiri, mis ei suutnud postkasti leida. Otsin krim asja nr ka, hetkel ei leidnud aga mul kindlalt on).