Aruanne kodanikele I


Mingisugune kirjamees ma ei ole. Aga situatsioon on selline, et mitte kirjutamine oleks juba minupoolne sikk kodanikele. Valdan olulist informatsiooni ja PEAN seda jagama teiste eesti kodanikega.

(Algartikkel täiendatud 12.11.16)
--------------
Läks nii, et Rae valla revisjonikomisjon valis mind aastal 2015 endale eksperdiks. Et vaatame, mis imelik asi on see Rae ja arendajate arenduslepingute jant*, millest paksu verd kaugele näha. Mulle see mõte muidugi meeldis väga ja olin kohe päri.
[* - seletuseks ikkagi. Rae vald alustas ca 2007 nn. halduspraktika rajamist, mille alusel leidis, et igasuguselt maaomanikult, kes soovib seda maad väärtustada detailplaneeringu kaudu, tuleb nõuda lõivu, ca 2500 eurot iga planeeritava maaüksuse kohta, ettevõtetel mingi summa ehitise m2 kohta. On ikka siit kui sealt valusalt välja tulnud, et selle nn haldurpraktika taustal tegutsetakse hoopis võimaliku omakasu ja semukapitalismi suunal ja riik "ei saa aru". Selline asi vajab kindlasti suuremat uurimist, olete nõus?]

Märtsis 2015 alustasin enda poolt koheselt asjaga pihta ja...pusisin kuni 2016 kevade lõpuni. Oli materjal nii mahukas? Ei olnud, palju vähem oleks võinud aega minna. Aga teele hakkas tulema ette üha rohkem ja üha meeleheitlikumalt "formaalseid takistusi"..Küll leidis vallavanem Mart Võrklaev, et ainult tema võib valla Põhimääruse (edaspidi ka valla PM) järgi lubada või mitte lubada revisjonikomisjonil üldse midagi ette võtta (tasapisi sai selgeks, et PM sõnastus talle sellist voli ikka ei anna), küll laiasid Põldmäe ja Minni alluvad, et vaatame, kas ikka neid või teisi dokumente teile esitada üldse lubatakse. Alguspäevil (revisjoni kolmandal päeval, septembris 2015) olime sunnitud isegi politseisse pöörduma, sest Võrklaev, põhjendusega, et "olete juba niigi palju vallamajas olnud", takistas otseselt revisjoni tööd. Politsei vist isegi tegi midagi, sest enam sellist laiamist ei esinenud. Vastuvõtuaegadel paluti aga siiski võimalusel mitte segada - noh piinlik ka ju loll välja paista kui võõras rahvas käib ja muigab.
Tore, liikusime teosammul edasi. Aga aega läks.
Lõpuks, kevadel 2016, saime revisjonikomisjonis valmis aastate 2009-2015 põhjaliku lepingute analüüsiga. Arenduslepingud esitati meile selle perioodi kohta kokku 130.
Sellest pidi järeldama, et ka kehtestatud detailplaneeringuid selles perioodis oli 130. Täiesti kindel selline järeldus ei ole, pean kohe märkima, sest neidsinaseid arenduslepinguid ujus välja ka ootamatult ja aluseks on võetud ühe valla spetsialisti tehtud tabel, ametlikust arvepidamisest on siin palju puudu.
Aga ok. 130 lepingut analüüsimiseks. Ülesandeks võrrelda nende:
- ühetaolisust (võrdset kohtlemist, võrreldes teiste lepingutega);
- proportsionaalsust (et ega ei ole seatud liigset koormust maaomanikule)
- korrektset arvestust (kas vald peab hoolega arvet ja samuti - kas peab arvet kõigile võrdselt või ununevad mõned kohustused sootuks)
Ehk siis minu ülesandeks oli igati vallasõbralik töö teha - vaadata, ega lugupeetud vallaisade poolt välja mõeldud kümnis (nii on seda vist õige nimetada) igga laekub kenasti valla kassasse kus siis saab neid lisavahendeid kasutada rahvale vajalikeks toiminguteks. Kena ju.

Edasi enam ei olnud kena.

Kõigepealt numbrite keeles. Kontrollitud perioodil, tuleb välja, sõlmis vald lepinguid niimoodi, et:
- notariaalselt sõlmitud lepinguid oli 47(!)
- lepinguid, kus arendajale üldse seati kohustusi - 42-l juhul (!)
- reaalseid tagatisi* valla kasuks (lepitud kohustuste täitmise tagamiseks) seatud 7-l (!!!) juhul
- NB!!! valla poolt tagasi (andeks-) antud kohustusi - 5-l juhul (tuvastada õnnestus nii palju)
- arvatavalt mitte täidetud ja valla poolt minna lastud kohustusi - minimaalselt 15-l juhul (!!!)
- valla poolt mitte isegi arvele võetud kohustusi** - minimaalselt 25-l juhul (!!!)

[* - reaalne tagatis on seaduse silmis ka selline tagatis, mis jääb alles kui kohuslane nö jalga laseb. Hästi lihtkeeli ütlesin. Kui vald seab notariaalselt hüpoteegi, on nagu juba hea. Mitte alati, sest (nagu näha mitmel juhul) seati nt 40 milj eek maksnud maale 5. järku (!?) oma hüpoteek, ees oli aga 70 milj jagu hüpoteeke, küll ka nõudeid. Omaette halb on lugu siis kui vald sõlmib kliendiga võlaõigusliku kokkuleppe, et "varsti läheme ja seame ka hüpoteegi" ja siis kuidagi notarisse ei jõua. Veel halvem on lugu kui vald ise nõustub notarisse (reaalset hüpoteeki seadma-)  mitte minema, erinevate selgitustega. Nii juhtus enam kui 3 korral, mis õnnestus tuvastada].

[** - mismoodi kõiki neid karvaseid ja kandilisi kohustusi arvele võeti ja ei võetud ja kuidas valla ametnikud seda selgitasid, kirjutan ka eraldi aga üheselt sai selgeks pärast, täiendavalt vastutavate ametnike küsitlemist, et enamus arendajate kohustusi on aastaid lihtsalt ametnikule ebaselged olnud ja neid ta siis arvele ka ei ole võtnud. Kunagi. Siia alla käivad teede rajamise kohustused, ammugi segase sõnastusega mingi rajatise parendamised; paljuski servituudi seadmised; ja NB!!! - tähtajatud raha maksmise kohustused samuti. Nii et - kui "õnnestus" kellelgil "õnnelikul" saavutada lepe, kus ta pidi küll justkui suuri kulusid kandma, ent segastel tingimustel, siis on see ammu maha maetud asi, mina siin, vastik inimene, ainult jauran veel. Kõik see tähendas aga, et valla vastutavad ametnikud ei soovinud ega soovi tänini sõlmida selliseid lepinguid, mis oleks pädevad, samuti pole kellegi asi lepingute kontroll***]
[*** - Mnjah, või on ikka väga kellegi asi, et lepingutega selline "kogemata" segadus kestaks...?]
Siinkohal esitan vastava koondtabeli lugejale tutvumiseks, siis jätkan.

                     22-2-rae-vallavolikogu-revisjonikomisjoni-kontrollakt-arenduslepingud.pdf                

Nii. Loodetavasti oli dokument loetav. Kui ei, palun küsimused kommentaaridesse.
Jätkan järgmises artiklis.


Selleks korraks kõik
Lugupidmisega
Ülar Teppo