Kõivusaaga lõpu eel vol II


Tere austatud lugeja,

Olen nüüd kirjeldanud piisavalt selgelt ja tõendatult seda, millised üllatus-shokid saavad tulema kaela isikule, kellel on tekkinud vastasseisus süsteemi soosikutega. Tundub,  justnagu nendel, varrukast välja tulevatel, vanadel ja uutel trikkidel ei oleks otsa ega äärt..
Nii see siiski ei ole. On ots ja on äär ka siin. Oma juhuslikkusest alguse saanud üle 12-aastasel eksirännakul olen saanud aega keskendumiseks ja näen seda. Seda siinkohal ära niisama lihtsalt ei seleta. Kokkuvõtvalt võib küll nii öelda
1. on olemas tänases Eestis tugevasti juurdunud süsteem.
2. see süsteem kaitseb omasid nn viimase veretilgani

Ja nii lihtne ongi siis suures plaanis see kokkuvõte. Väga suures plaanis.

Kuidas toimitakse? Nagu ütlesin, on terve arsenal krutskeid, millede üle hiljem õlgu kehitada. Aga (sic!) kui nendest mööda pääsed, minnakse närvi ja eksitakse ka juba. Siiski, vt. p.2 ja saa aru - kui vahel harva (nagu minu puhul) satutakse sellisesse seisu oma seltsilist kaitstes, tehakse sedamaid takkaotsa veel suuremaid imelikkusi ja suuremaid inetusi aga tegemata need ei jää, sest on ju öeldud - viimase veretilgani!
Ehk siis - on plaanid A, B, C...näiliselt lõpmatuseni. (see muuseas on üks olulisi nõrku kohti, mis aitavad tuvastada, (sellel, kellel lõpuks on aeg tuvastada)).

Paralleel vene varastest pole siin sugugi võrreldamatu - kogenud varaste puhul minnakse vargile ikka, nuga põues ja kui majaperemees peaks peale sattuma siis tuleb ta elimineerida. Varga koodeks peab seda õigeks sammuks samadel printsiipidel. Ja hoopis majaperemees on see põlatud isik. Kahjuks olen pidanud seda ka omal nahal tajuma - mina olen kohtusüsteemi ja prokuratuuri jaoks see põlatud isik, keda tuleb tampida tagasi hoidmata. Erilise näitena tõn mõni artikkel tagasi välja kohtunik (ühtlasi kogu selle põhilise kohtumaja esimehe-) Meelis Eriku avalduse - Ülar Teppo lihtsalt kiusab vaest Andres Hermetit, kes nüüd kannatab selle all, davai lajatan talle piraka otsuse ja Hermetile 12 900 ca EUR valuraha (õigusabi kulusid tema enda büroost). Normaalne. Aga neid samu näited pole enam paljuski teistes otsustes ridade vahele peitma vaevutudki.

Näen juba nüüdseks - vahendeid valimata eiratakse minu seaduslikku õigust vaadata üle mind riisunud külaseltsi raamatupidamine, samuti suurema kasusaaja, AS Elveso oma. Selleks tuleb mul veel (noh, nii tean juba ette aga korrektsuse nimel ütlen - nii arvan mina) vastu võtta mitu üllatusmäärust ja üllatusotsust. Ja sinna lisanduvad mäekõrgused kaitsekulud. Kui mõni kohtuotsus on ka mulle näpuotsaga lootust andnud, siis seda kuni järgmise otsuseni, mis eelmise ära nullib või ei tee seda märkama.
Mitte mina ei ütle seda lugejale, vaid seda on mulle öelnud mitmed juristid - tegelikkuses, kui juba on otsustatud kellelegi kohtus ära teha, siis üks trikke ongi selline "loksutamine", ütlesid nad.

See pole kindlasti see Eesti, mida me tahtsime.

Edastasin materjalid toimetajatele. Isegi kui mind on kogu aeg pealt kuulatud, on need 2 isikut saladuses olnud, olen teadlikult oma kõnedes ja ka sammudes veiderdanud.
Minu panus paremasse Eestisse on see, et ära on analüüsitud suur hulk seadusega sügavalt vastuolus olevaid õiguskaitseorganite samme. ja nendel inetutel sammudel on kronoloogia, lahtiseletus, nimed.
Just. Ka nimed.
Kunagi aastaid hiljem pruugib alata ka meie õigussüsteemi ME TOO ja see pole mingi - "mulle pandi 20a tagasi käsi põlvele" teema vaid inimesi siin ruineeritakse ja tehakse varatuks ja midagi pole sellest siiani juhtunud. usun, et varsti juhtub. 
Ei ole siin 5, 10 ja ka 20 aastat väga pikk aeg. Ohvreid on tõesti palju. Ma siin erinen natuke, et kraaksun.

Rahustavalt - mitte kõik ei ole veel lõpuni mäda. On väga palju sirgeseljalisi meie süsteemis. Kahjuks on nad nö tsunftide pideva surve all (jällegi - haldurite ja juristide kinnitusel).

Ja NB!!! isegi paljud, kes teevad ebaõige otsuse, ei anna endale selle otsuse tegelikust mõjust otsuse taga olevale lihast ja luust inimesele (ning tema perele) lihtsalt aru. Lihtsalt natuke tullakse vastu, mis siis? Jah aga siit natuke ja sealt natuke - ja inimene on tapetud. Vist ei saada sellest aru, sest teisel pool otsust on tore semu oma (hetkeks) kurbade silmadega...
Vot see on siin nö radikaalse operatsiooni liin. Küsimus on katkule piiri panemises.  See aeg peab tulema enne kui päris hilja.
Aga opereerida tuleb mitte nn radikaalsel meetodil nagu kirurgias vaid võimalikult empaatiliselt, maksimaalselt andestavalt. Tegu on ikkagi inimestega, kelledest paljud on lihtsalt pimestatud talle meeldiva inimese vihast, mitte tema vihast.

Kas on meie süsteemis selliseid isikuid, kelledele ei saa kuidagi enam andestada?
Olen siinkohal küsija.
Üks mõte tekkis siiski siin kirjutades - kui edastada isikutele piisavalt tasemel juba täna, et kui nende tahtlik käitumine usaldatud võimu kuritarvitamisel tuvastub hilisemalt piisaval määral suurelt, järgneb sellele karm karistus. Kaob au, pension, maja (nagu minul näiteks), siis muutuks pilt oluliselt juba täna.
Mida arvate?

võib-olla lisan kui tunnen, et veel surub seest.


Lugupidamisega
Ülar